tänavaorienteerumine TUNNE OMA KODUKANTI

Kaardid edaspidiseks kasutamiseks: Kärdla I , Kärdla II   , Kärdla III  , Kärdla IV   , Kärdla V , Kärdla VI , Kärdla VII
Emmaste, Käina, Kõrgessaare, Palade

Tänavaorienteerumiste korraldamine sai Spordikoolis ette võetud, kuna ühistegevus, ka õues, keelati märtsi alguses viiruse leviku tõkestamiseks ära, kuid liikuda on ju tore! Kokku 11 rada olid hiidlaste ja külaliste kasutada 5.märtsist kuni 22.aprillini. Seitse rada Kärdlas (kus elab 1/3 Hiiumaa elanikest), üks Paladel, Kõrgessaares, Käinas ja Emmastes.

Tänavaorienteerumises oli ülesandeks on läbida jalgsi või (tõuke)rattaga, ehk kondimootori abil, kaardile märgitud kontrollpunkte ja leida nendest vastused esitatud küsimustele. Vajalikud olid kaart ja küsimused. Parema mäluga läbijad suutsid kõik vastused liikumise pealt meelde jätta ja alles kodus kirjutasid need üles, teised märkisid vastuseid rajal olles. Kaardi sai ise välja trükkida või vaadata telefonist. Punktide läbimise järjekord oli ise valitav (va viimane rada Kärdlas) ja kõiki punkte ei pidanud läbima samal päeval.

Iga raja viimase päeva õhtuni sai statistika pidamiseks kirjutada enda andmed ja leitud vastuseid. Kuna kogu radade kasutamine, ka statistikasse andmete märkimine, põhines vabatahtlikkusel, siis ilmselt väga põhjapanevaid järeldusi neist teha ei saa. Küll on kindel, et mida ilusamaks ilmad läksid, seda rohkem oli inimestel ilmselt tegemist ning raja läbimisi märgiti vähem. Kõige suurem osalejate arv tuli 12.-18.märtsi Kärdla 2.rajalt (179), järgnesid 19.-15.märts Kärdla 3.rada (129) ning 9.-22.aprill Emmaste (121).

Kõrgessaare ja Käina aleviku ning Palade ja Emmaste küla rajad olid avatud statistika sisestamiseks 2 nädalat. Oli väga tore näha, kuidas hinnatakse oma kodukülasid - kohaks, kust liikuma tuldi oli mainutud vähemalt 30 eri küla.

Rajameistritena tegutsesid Hiiumaa Spordikooli orienteerumise eriala treenerid ja õppurid. Nii nagu rajameistrid avastasid lähiümbrusest endale üllatavaid paiku, oli kindlasti ka radade läbijatel üllatusi küllaga. Orienteerumine ongi seetõttu vahva, et sportimise käigus on võimalik näha neid kohti, kuhu sa igapäevaste liikumistega ei satu.

Radade tegemine ehk punktikohtade leidmine käis nii, et rajameister hakkas planeeritud piirkonnas liikuma ning vaatas, mida huvitavat ta näeb. Omaette väljakutseks osutus nähtu kohta küsimuse esitamine nii, et sellele oleks võimalik vastata ainult ühte moodi. Kuna aga tegemist polnud võistlusega, siis mitmetes kohtades jäi vastus ka veidi loominguliseks. Mõned punktikohad elektrikilpidel või veehüdrantidel lisati selleks, et juhtida liikujaid teatud suundades.

Korraldajatena loodame, et kõik osalejad said kodukandis liikumiseks uut innustust! Kellel jäi mõni rada läbimata või soovib külalistele ümbruskonda tutvustada, siis olete teretulnud neid kaarte kasutama ka edaspidi!

Üks Kärdla linna trummidest jäi punktikohana kasutamata - kas tead, milline?